Kinnitan Raiko Hiis juhatuse liige
SPORDI – JA KULTUURIKOOL HUMANITAS
MAADLUSE ÕPPETOOLI ÕPPEKAVA
Maadluse õppetooli õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö SPORDI – JA KULTUURIKOOL HUMANITAS maadluseõppe treeningrühmades. Maadluse õppetooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid ja õppeaja, õppetreeningastmete struktuuri ning nõuded õppe- etappide ja kooli lõpetamise kohta. Käesolev õppekava on samuti aluseks erinevate õppe-treeningastmete treeningkavade koostamiseks.
Maadluse õppetooli õppekava koosneb üldosast ja õppeosast
I ÜLDOSA
Üldosas esitatakse:
– õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid;
– õppekava ülesanded
Maadluse õppetooli tegevuse eesmärkideks on:
• Laste, noorte ja täiskasvanute tervise tugevdamine, igakülgne kehaline arendamine ning vaba aja veetmise eesmärgistamine;
• vabatahtliku spordiliikumise arengu innustamine, laste ja noorte, nende vanemate ja juhendajate spordiklubidesse ühinemise ja vabatahtliku sporditöö ideede toetamine;
• luua tingimused maadluspordiga tegelemiseks, sporditraditsioonide järjepidevuse tagamine ja Eesti koondvõistkonnale hästi ettevalmistatud järelkasvu kasvatamine.
Eesmärkide realiseerimiseks seab maadluse õppetool oma ülesanneteks:
• kindlustada lastele, noortele ja täiskasvanutele tingimused vaba aja sportlikuks sisustamiseks;
• organiseerida järjepidevaid ja regulaarseid sportlikke treeninguid vastavalt laste, noorte ja täiskasvanute soovidele, eeldustele ja ettevalmistusele
• leida spordis andekaid ja tahtekindlaid lapsi ja noori annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus;
• anda lastele, noortele ja täiskasvanutele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks.
II ÕPPEOSA
Õppeaasta kestvus
Õppeaasta koolis algab 01. septembril. Õppe- ja kasvatustöö toimub haridusstandardit tagavate koolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega 32 nädala jooksul aastas kooli tingimustes ja kuni 4 nädalat spordilaagris või individuaalplaanide järgi.
Nõuded õpingute alustamiseks
Kooli õpilaseks võetakse selleks soovi avaldanud lapsed, noored, täiskasvanud nende kirjaliku avalduse põhjal ning vanemate nõusolekul vastavalt kooli võimaluste ja tingimuste olemasolule. Kooli astumiseks ei tehta mingeid takistusi rahvuse, soo, päritolu, tõekspidamiste, varandusliku seisundi või muude tunnuste põhjal.
Õpetuse eesmärgid
Maadluse huviõppes on õpilased jagatud kolme astmesse: algettevalmistuse aste, õppetreeningaste, spordimeisterlikkuse aste.
Õppetsükkel on jagatud kolme õppeaasta peale ehk 630 akadeemilist tundi.
Esimesel õppeastmel omandatakse teadmised ja oskused tehnika põhialuste osas ning kujundatakse õpilastel oskus ja harjumus kontrollida oma kehaasendeid ja liigutusi. Õpetatavad harjutused on nende oskuste kujunemise teenistuses.
Teises õppeastmes innustatakse õpilasi sobivate õppemeetoditega (arvestades huve ja eeldusi) treenima individuaalselt (jooks, spetsiaaltreeningud), arendama oma kehalisi võimeid, osalema Eesti tiitlivõistlustel.
Kolmandas õppeastmes täiendataks esimeses ja teises astmes omandatud teadmisi ja oskusi ning asutakse omandama kohtuniku ja treeneritööks hädavajalikke algteadmisi.
Õppe- ja kasvatustöö on jaotatud mitmele aastale ning õpilased jagatud õppetreeningrühmadesse. Õpperühmade moodustamisel arvestatakse õpilaste vanust, sportlikku staaži, funktsionaalseid võimeid, spordimeisterlikkuse taset, arstlikku kontrolli tulemusi ja õpilase soovi harjutada suuremate koormustega tippsporti jõudmiseks.
Õppevormid ja meetodid
Kooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas:
• treeningtunnid ja teoreetilised tunnid rühmades;
• individuaaltreeningud;
• spordivõistlused;
• spordilaagrid;
• spordikohtuniku ja – juhendaja praktika;
• spordiala tehnika, treeningtundide ja võistluste analüüs;
• arstlik kontroll.
Õppe- ja treeningtöö mahud
Õpperühmade täituvusnormid ning õppe – ja kasvatustöö mahud tundides kehtestab direktor võttes aluseks treenerite ettepanekud. Õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel treeningtööl kolmes järjestikulises astmes:
• algettevalmistuse aste (AE)
• õppetreeningaste (ÕT)
• spordimeisterlikkuse aste (SM)
Õppe- ja kasvatustöö on jaotatud mitmele aastale ning õpilased jagatud õppetreeningrühmadesse. Õpperühmade moodustamisel arvestatakse õpilaste vanust, sportlikku staaži, funktsionaalseid võimeid, spordimeisterlikkuse taset, arstliku kontrolli tulemusi ja õpilase soovi harjutada suuremate koormustega tippsporti jõudmiseks.
Õpil. rühmas Treeninguid nädalas Vanus
AE, ÕT, SM (Sindi) 8- 10 2-3 a 1,0-1,5 h 9-11
AE, ÕT, SM (Paikuse) 8 – 12 2-3 a 1,0 -1.5h 6 – 10
AE, ÕT, SM (Paikuse) 10-12 2-3 a 1,0-1,5 h 18-30
AE, ÕT, SM (Pärnu) 8- 10 2-3 a 1,0 -1,5 h 14- 18
Võistluste korraldamine ja nendest osavõtt
Kõik õpilased saavad osa võtta maakondlikest võistlustest. Edukamad õpilased võistlevad ka vabariiklikel võistlustel, Eesti noorte ja täiskasvanute meistrivõistlustel. Võimaluste piires osaletakse ka rahvusvahelistel võistlustel.
Õppetreeningkogunemiste ja spordilaagrite läbiviimine
Kool korraldab õppe – ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks koolivaheaegadel spordilaagreid ning spordivõistlusteks valmistumisel õppetreeningkogunemisi.
Nõuded kooli ühest spordimeisterlikkuse astmest teise üleminekuks
Üleminek AE astmest ÕT-sse
1. vähemalt 2 a. treeningut AE grupis
2. kui puudub arstlik või treeneripoolne takistus
3. sportlase enese soov
Üleminek ÕT-st SM astmesse
1. puudub arsti takistus
2. tulemuslik esinemine vabariiklikel
võistlustel
3. sportlase enese soov tõsta
treeningkoormust
Normid maadluse õppetooli lõpetamiseks
Maadluse õppetooli lõpetajaks loetakse õpilased, kes on koolis läbinud vähemalt õppetreeningastme, sooritanud eksami teoorias ja praktikas Maadluse õppetooli lõpetajatele antakse tunnistus, kuhu on märgitud koolis õppimise aeg, omandatud teadmiste, oskuste ja meisterlikkuse tase.